Vierchniadźvinski rajoon (Vyerkhnyadzvinski Rayon)
Vierchniadźvinski rajoon (transkribeerituna Veerhnjadzvinski rajoon) on rajoon Valgevenes Viciebski oblastis. Rajoon piirneb läänes Lätiga, põhjas aga Venemaaga.
Rajooni pindala on 2140 km². 2014. aasta seisuga elas seal 22564 inimest.
Rajoon loodi 1924. aastal. Rajoon koosneb järgmistest külanõukogudest: Asvieja, Bialkoŭščyna, Bihosava, Borkavičy, Dziornavičy, Kachanavičy, Sarja, Šajtarava ja Vałyncy külanõukogu.
Halduskeskus on Vierchniadźvinski linn. Rajoonis asub ka endine Asvieja linn, praegu agrolinnake.
Rajooni suurimaks jõeks on lõunapiiril voolav Daugava. Rajoonis voolavad ka selle lisajõed Sarjanka ja Drissa jõgi. Kõrgeim koht on Haradziłavičy küla lähistel – 191,8 meetrit. Suuremad järved on Asviejskaje, Lisna, Biełaje ja Ciatna.
2014. aasta seisuga olid elanikest 90,06% valgevenelased, 7,38% venelased, 1,14% ukrainlased ja 1,42% oli teistest rahvustest. 68,7% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 30,03% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 37,61% elanikke, vene keelt aga 57,41%.
Rajooni pindala on 2140 km². 2014. aasta seisuga elas seal 22564 inimest.
Rajoon loodi 1924. aastal. Rajoon koosneb järgmistest külanõukogudest: Asvieja, Bialkoŭščyna, Bihosava, Borkavičy, Dziornavičy, Kachanavičy, Sarja, Šajtarava ja Vałyncy külanõukogu.
Halduskeskus on Vierchniadźvinski linn. Rajoonis asub ka endine Asvieja linn, praegu agrolinnake.
Rajooni suurimaks jõeks on lõunapiiril voolav Daugava. Rajoonis voolavad ka selle lisajõed Sarjanka ja Drissa jõgi. Kõrgeim koht on Haradziłavičy küla lähistel – 191,8 meetrit. Suuremad järved on Asviejskaje, Lisna, Biełaje ja Ciatna.
2014. aasta seisuga olid elanikest 90,06% valgevenelased, 7,38% venelased, 1,14% ukrainlased ja 1,42% oli teistest rahvustest. 68,7% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 30,03% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 37,61% elanikke, vene keelt aga 57,41%.
Kaart - Vierchniadźvinski rajoon (Vyerkhnyadzvinski Rayon)
Kaart
Maa (piirkond) - Valgevene
 |
 |
| Valgevene lipp | |
Valdav osa Valgevene pindalast on madal tasandik (umbes 110–200 meetri kõrgusel merepinnast). Idast läände kulgeb Valgevene kõrgustik. Riigi kõrgeim tipp on merepinnast 345 meetri kõrgune Dziaržynskaja mägi.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| BYN | Valgevene rubla (Belarusian ruble) | Br | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| BE | Valgevene keel (Belarusian language) |
| RU | Vene keel (Russian language) |